Kuna aedhortensiate ostmine on hetkel väga aktiivne, siis räägime üle ISTUTAMISE, et ikka kõik õnnestuks. Igal aastal tuleb aedade rajamisse uusi noori ja tublisid inimesi juurde, siis on vaja õpetussõnu jagada!
Aedhortensiale sobivat kasvukohta otsides soovitan alati spikerdada muru kasvamise järgi. Seal, kus muru tikub ära kuivama suvel põuaga, sinna ära kunagi planeeri aedhortensia peenra rajamist, aga seal, kus võid lõpmata niita ja niita muru, kus ka põuaga muru ära ei kuiva on väga sobilik koht aedhortensiate istutusalaks.
Kuidas istutada ja kasta?
1. Mägi ära istutuskoht.
Meie kasutame selleks grilltikku ja riideriba.
2. Kui oled katnud istutusala peenrakatte kangaga siis lõika sinna sisse rist.
3. Keera kanga otsad alla.
4. Kaeva valmis istutamiseks auk.
Kui sul on piisavalt huumusrikas muld, siis ei pea lisama istutusauku veel lisaks musta mulda hapule turbale, aga kui on ikka liivane või väga savine, siis pead kaevama suurema augu ja selle täitama musta mulla ja hapuka turba seguga.
Võta taim, mida tahad istutada, vaata tema poti suurtust ja kaeva istutusauk vähemalt 10 – 15 cm suurem igast poti küljest ja põhjast, taime juurel oleks hea juurduma hakata mõnusasse pehmesse mulda.
5. Ennem istutamist leota taim koos potiga sopp märjaks.
Selleks võta ämber ja pane taim ämbrisse ja lase voolikust ämber vett nii palju täis, et taime pott oleks üleni vee all. Kui taim on kuivem ning tõuseb vee pinnale, siis suru tema poti osa vee alla – hakkavad eralduma mullikesed, lase need ära mullitada, kui mulle enam ei tule, siis ongi taim ilusti soppmärg. Selliselt taime soppmärjaks tegemine on minu arvates istutamise juures üks tähtsamaid tegevusi, pigem lausa edu valem nr 1. Selliselt tuleb käituda iga taimega, mida istutatakse, vahet ei ole kas tegemist on kapsataimega, hortensia, elupuu või uhke bonsaiga.
6. Aedhortensia vajab kergelt hapukat mulda kasvamiseks ja õite moodustamiseks
Istutamisel on vajalik lisada istutusauku haput ehk neutraliseerimata turvast (mille pH on 3,5 (tugevalt happeline)– 5,5 (happeline)) Hapususe astme peab igaüks ise valima oma mullastikust sõltuvalt. Kui on maapinnas ikka paasi, siis tuleb valida tugevalt happeline muld/turvas, mida lisada istutamisel, kui tegemist on liivaseguse mullastikuga, siis võib valida vähem happeline muld/turvas.
Tean, et lugesite eelmisi ridu ja mõte jooksis peas, et kuidas ma tean kui hapu minu mullastik on.
Kõige lihtsam määraja on umbrohi – kui teie mullastikus kasvab kannike, osi, hapuhoblikas, raudnõges, siis pole kahtlustki, et teie muld on hapu.
Kui umbrohtude vaatlemine ei vii teid sihile, siis poes müüakse lagmuspaberi ribasid. Teete mullast ja veest sellise sopase vee ja lagmus paberiga saate määrata, see ei anna küll väga täpset tulemust, aga teada saate ikka, kas on mullastik hapu või aluseline. Head katsetamist.
7. Mina ei soovita istutusauku panna väetist.
Taimel on juba suur heaolu see, et saab potist välja, ja juurduma hakata. Kui taim juurdunud, siis saab ka väetist ja kõike muud head ja paremat.
8. Peale istutamist on väga oluline kastmine.
Kahel viimasel aastal on väga hoogu võtnud aedhortensiate hekkide ehk ridaistutuste istutamine, sel juhul on väga hea kasutada tilkkastmisvoolikut. Tilkkastmisvoolikut paigaldatakse taimede kõrvaale, kinnitatakse mõne traatkonksuga. Kastmisvoolik on mõtekas tilkuma panna just ööseks, siis on aurustumine kõige väiksem, kastmise pikkus peaks olema minimaalselt 8 tundi st, õhtul kui hakkad magama minema, pane kastma ja hommikul, kui ärkad, pane kastmine kinni, sellise kastmise juures on taimed korralikult ja sügavalt kastetud. Kontrolli näpuga mulla niiskust, kui vaja pane taas ööseks kastma. Peale istutamist võik kolm korda nädalas ikka kasta.
Voolikust kastes ei saa me hästi aru, kui palju (mitu liitrit vett tuleb minutis) vett voolikust tuleb ja kaua kasta vaja on. Selleks, et omale asjad selgeks teha – võta ämber ja lase voolikust vett ämbrisse ja hakka lugema 1…..20..50…, mitmeni jõuad, kui ämber täitub veega. Selliselt saad teadmise, kui kaua pead seisma taime juures, et talle anda ämber vett või kaks (seisad ja loed). Peale istutamist peab saama iga taim minimaalselt ämber vett korraga, parem, kui saab rohkem.
Tahan väga rõhutada asjaolu, et kui istutate alles noore aedhortensia taime, siis ärge nõudke temalt, et ta peks kohe olema nii ilus ja võimas, kui naabrinaise aias olev, mis seal kasvanud on juba aastaid. Igale taimele on juurdumise protsess väga suur ja energiat võttev, taim ei suuda tegeleda juurdumisega ja samal ajal õisi paisutada. Kui on juurdumine, siis võra osa areng aeglustub. Sel hooajal, kui taimed on istutatud, siis hoolitsege ja kastke neid tublisti, oma vaeva eest saate tasu järgmisel hooajal, kui aedhortensiad kevadel oma pungad avavad, siis saavad nad näidata, milleks nad on võimelised.
