Miks valida elupuuhekk?
- kerge istutada
- kasvab ruttu
- ei ole pirtsakas mullastiku suhtes
- väikese juurekava tõttu ei võta jõudu kõrval kasvavatelt taimedelt
(nagu seda teevad kuusk, kask, vaher)
- sobib suurde ja väikesesse aeda
- kaunis ja tihe piire aiale
Võiste Puukoolis müüdavatest Hariliku elupuu ’Smaragd’ ja ’Brabant’ taimed on potiistikud, mida ei ole vaja kevadeti varjutada päikese eest, (varjutada on vaja avatud juurekavaga istikuid, mis on põllust välja kaevatud ja selle tegevuse käigus on vigastatud nende juurekava). Potiistiku eelis on see, et istikute juured on pottides ümbritsetud mullaga ja nad ei kuiva läbi. Potiistikute istutamisega ei ole kunagi kiire. Neid võib hoida potis kuni sügiseni ja istutada alles siis, kui on vajalik koht olemas. Tuleb ainult korralikult kasta.
Kuid istutamise juures on siiski kõige olulisem kastmine, kastmine ja veel kord kastmine! Sest kui kastmine ei ole olnud piisav, siis võib nii mõnigi aiaomanik kevadel seista mõtlikult oma noore elupuuheki ees, mis on roostekarva. Sellise tulemuse juures ei ole peale ise enda hooletu kastmise kedagi süüdistada.
Eduvalem nr 1 on – soppmärg taim potis st uputa taimed ämbris, kastis või mõnes muus suures anumas ennem potist välja võtmist ja istutamist.
Kuidas istutada ja kasta?
1. Taim soppmärjaks!
Kui vähegi jõuate, siis tõstke taim ämbrisse ja oodake, kuni kõik õhumullid on välja tulnud
2. Taim potist välja!
Võtke taim potist välja ja harutage juured lahti. Kui tegu on suuremate taimedega,
millel juurekava kõva ning mida ei suuda lahti harutada, siis võtke nuga ja avage neljast
kohast juured kerge lõikega. Seda on vaja selleks, et seni potis keerdu kasvanud juur
saaks nüüd minna toitu otsima.
3. Taim istutusauku!
Alles seejärel tõstke taim istutusauku ja katke mullaga, kui maapind on väga liivane või
savine, siis tuleb taimele teha korralikud mulla pesad. Kastmisvee laialivoolamise
takistamiseks on hea moodustada mullast vall.
4. Kasta, kasta, kasta!
Kastke taimi iga päev peale istutamist terve nädal, sest noor juurdumata elupuuistik on väga tundlik läbikuivamise suhtes.
Järgnevatel nädalatel vähemalt 3x nädalas tuleb taimed kasta põhjalikult.
SEE ON KLASSIKALINE SÜSTEEM KASTMISEL, AGA LÄHTUDA TULEB IKKA HETKE ILMASTIKUST, KUI ON PÕUD, SIIS TULEB KASTA ROHKEM, KUI VIHMANE, SIIS TULEB OTSUSTADA KASTMIST SADEMETE HULKA
ARVESTADES.
Kerge vihm ei kasta taimi, taimi kastab paduvihm. Alati kontrolli olukorda
– pista oma näpp mulda ja otsusta!!!
5. Tilkkastmissüsteem?
Eriti hea oleks hiljem kasutada tilkkastmissüsteeme. Tilkkastmisvoolikud on tänapäeval väga mugav lahendus ja hinnalt soodsad. Tilkastmisvoolikuid kasutades säästate oluliselt aega ja saate kindel olla, et kõik taimed on võrdselt kastetud. Kui aga ööseks, kui aurustumine väike, tilkkastmine sisse lülitada, tilgub vesi sügavamatesse kihtidesse ja taime juured saavad korralikult veega varustatud.
TILKASTMINE VÕIKS
ISTUTUSJÄRGSELT TÖÖTADA 3X NÄDALAS ÕHTUST HOMMIKUNI. (teadmiseks, et tilkkastmisega raiskate vähem vett, kui voolikuga kastmisega)
6. Kui palju vett?
Kastes voolikuga, saab märjaks ainult mulla pealmine kiht ja vesi juurteni ei jõua. Mõtlen voolikuga kastmise all „vihmapoisi“ mängimist, et natuke lasen vett – ise olen rahul, kuid taim mitte. Kuidas teada saada voolikuga kastes, et on piisav kogus vett taimele antud?
Üks taim vajab korraga vähemalt 10 liitrit vett. Võta ämber ja lase voolikust vett ämbrisse – ise samal ajal alusta lugemist 1,2,3,4 jne mis numbrini jõuad, et ämber täitub veega, täpselt nii saadki teada, kui kaua tuleb voolikuga iga taime juures seista, kui see number oli NÄITEKS 80, SIIS LOEDKI IGA TAIME JUURES 80 -NI.
7. Mis saab sügisel?
Kui sügis on kuiv, tuleb hekki kindlasti kasta ka sügisel.
Iga punkti peale klõpsates näed rohkem infot.*
