Ilupõõsaste lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel.
Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel.
Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu.
Sellised põõsad on: aroonia, budleia, jaapani enelad, puis- ja aedhortensia, kibuvits,
roos,kikkapuu, kontpuu, leeder, suur läätspuu, lodjap-põisenelas, pihlenelas, põõsasmaran, sarapuu.
Suvel kohe peale õitsemist
Suvel (osad ka kevadel nt forsüütia ja mandlipuu),kohe peale õitsemist, lõigatakse
põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel.
Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega.
Sellised põõsad on: deutsia, ebajasmiin, ebaküdoonia, tara-, tuhkur- ja kolmehõlmaline enelas, forsüütia, jaapani kerria, kolkvitsia, kuldvihm, kuslapuu, leetpõõsas, lodjapuu, harilik lumimari, mandlipuu, võnk-pärgenelas, harilik ja ungari sirel, veigela, viirpuu.
Kui ilupõõsas on muutunud koledaks
Kui oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta põõsa noorendamine.
Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad.
Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid, nt kontpuu. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid.
